Luuka 20.
Tähendamissõna viinamäe rentnikest.
9 Jeesus aga hakkas rahvale rääkima seda tähendamissõna: „Üks inimene
istutas viinamäe ja andis selle rentnike kätte ning reisis pikaks
ajaks võõrsile.
10 Ja parajal ajal läkitas ta sulase rentnike juurde, et need
sellele annaksid viinamäe viljast. Aga rentnikud peksid teda ja
saatsid ta minema tühjade kätega.
11 Ja ta läkitas veel teise sulase. Nemad peksid ja solvasid
tedagi ning saatsid ta minema tühjade kätega.
12 Ja ta läkitas veel kolmanda. Aga sellegi nad peksid veriseks ja
viskasid välja.
13 Siis mõtles viinamäe isand: „Mis ma pean tegema? Ma saadan oma
armsa poja, võib-olla teda nad häbenevad.”
14 Aga teda nähes arutasid rentnikud omavahel: „Tema ongi see
pärija! Tapame ta ära, et pärand saaks meile!”
15 Ja nad viskasid ta viinamäelt välja ning tapsid ära. Mida nüüd
viinamäe isand teeb nendega?
16 Ta tuleb ja hukkab need rentnikud ja annab viinamäe teiste
kätte.” Seda kuuldes nad ütlesid: „Taevas hoidku selle eest!”
17 Tema aga ütles neile otsa vaadates: „Mida siis tähendab see kirjasõna:
Kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks -seesama on saanud nurgakiviks
18 Igaüks, kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks, aga kelle
peale iganes see kivi langeb, selle teeb see pihuks ja põrmuks.”
19 Ja kirjatundjad ja ülempreestrid otsisid võimalust selsamal
tunnil pista käsi tema külge, kuid nad kartsid rahvast. Nad ju
mõistsid, et Jeesus oli selle tähendamissõna rääkinud nende kohta.