6. märtsil, kaks aastat tagasi, kohtusime K13ga esimest korda Ülemistes. Urmo ettevõtte kontoris. Trammitee ääres. Enne lennujaama.
Väikse meeskonnaga olime käinud üle poole aasta koos ning palvetanud ja püüdnud mõista, milleks on Jumal meid kutsunud. Usume, et tema juhib meie elusid. Ülemiste oli üllatus, mis ühel hommikul, nagu ilmutus, mu mõttesse tuli.
Samm-sammult oleme liikunud edasi. Tekkinud on toredate inimestega kontakte. Oleme võtnud osa Ülemiste elust. Oleme end tutvustanud Ülemiste juhtidele. Osalenud pinksivõistlustel jm kogunemistel. Koos oleme käinud Dvigateli söögimaja seminariruumis-jaganud elu ja palvetanud üksteise ja Ülemiste eest.
Oleme julgustanud ka teisi organisatsioone tooma kristlikke üritusi Ülemistesse-EKN-i kirikujuhtide kokkusaamine, isadepäeva konverents, Tallinna pastorite oikumeeniline osadus. Usume, et Jumal, meie taevane Isa, tahab õnnistada inimeste elusid.
Tänaseks oleme liikunud kokkusaamistega suure metallitööstuse kontoripindadele. Vahepeal taas zoomi-ruumi.
Meie kasvamine on toimunud peamiselt läbi isiklike suhete. Õppides tundma erinevaid inimesi, olen mõistnud, et olenemata tööalasest positsioonist, on inimestel alati usulisi küsimusi ja vajadusi. Üks ühele kohtumistel, sh ärijuhtidega, oleme koos lahendusi otsinud. Tõsi, sageli pöördutakse Jumala poole isikliku elu kriisides. Kuid just siis vajame neid, kellega väljakutseid jagada ja koos palvetada. Aastaid vaimulikuna töötades mõistan, kui suurt usaldust see nõuab ja seepärast anname üksteisele aega, aga ka võimalust.
K13-ga saavad liituda need, kellele Ülemiste ja siinsed inimesed korda lähevad.
